Tere-tere!

Mõtlesin, et kirjutan ka mõne sõna.

Teele juba rääkis meie mõne päevast vaikelust, kuid uskuge mind sellised rahulikud päevad on lausa hädavajalikud. Homme ja ülehomme on meil vabad päevad ja nende veetmiseks on meil plaanid tehtud põhimõtteliselt. Täna pidasin väikesi läbirääkimisi meie ühe toreda sõbra vetelpäästja Cocoga auto laenamise üle ja tulemused on väga head. Saame auto, mil iganes meil vabad päevad on ja kulutus piirdub vaid kütuse ostmisega. See on superhea diil, sest praegu on siin kõrghooaeg ja 1 päeva autorent (mingi väga väike ja mõttetu max 3 inimesele) maksab siin 50 euri, veel mõne nädala eest oli sama asja hind 38 euri. Seega oleme õnnelikud ja mõtted on juba ammu homses.

Pisut eilsest tööõhtust ka. See oli lausa hullumaja!!!! Pühapäeva õhtul saabus uus grupp inglasi, kes end eile õhtul ikka täiega sodiks tõmbasid. Tavapärase alco asemel joodi ära poole rohkem ja kisa-kära oli oi kui palju. Lisaks lärmile häirib mind selliste klientide puhul see, et nad kuhjavad oma lauad klaase täis ja kõik on pooltühjad - kunagi ei tea, millise võid ära võtta ja millise mitte. Üldse lagastavad inglased võrreldes itaallastega hirmus palju, seda eriti aga restoranis. Tavaliselt olen ma baarileti taga jooke valamas aga kuna eile oli pisut crazy siis jooksime Monicaga koos mööda saali ja õuet ringi, et klaase ja muud sodi kokku korjata. Lõpuks oli korralik väss peal. Samas leidub ka toredaid ja hästi infomeeritud ingalsi, kes teavad, mis Eestis toimunud on ja milline olukord seal praegu valitseb. Armas.

Pärast tööd tegime endale paar pomadat ja läksime Flamingosse istuma, kus meie saabumise üle alati siiralt rõõmu tuntakse. :) Esindame Eestit ikka väga hästi, sest paljud on avaldanud soovi ise seal kunagi ikka tiir ära käia, sest seal leidub palju ilusaid blonde tüdrukuid. :) Sweet.

Egas midagi, ma nüüd siis end tööle sättima. Täna on siin väga palav ilm, käisin meres ujumas ja nagu ma tean, siis Eestis ka. Loodan, et tuleb rahulikum tööõhtu kui eile. Pärast vabasid päevi saame teile rääkida neist imelistest kohtadest, mida külastasime ja toredatest inimestest, keda kohtasime.

Lehva-lehva ja kalli-kalli

Epp

E-P-P iii-ppp-pppp kõik küsivad, mis see tähendab ja üllatuvad kui ma neile ütlen, et see mu nimi on. :)

Hei sõbrad!

Kirjutan siis jälle midagi, sest juba hakkasid küsimused tulema, et miks uut postitust pole. Kuigi tegelikult alles ju kirjutasime. Uut postitust pole sellepärast ka tegelikult, et me pole midagi eriti huvitavat korda saatnud.

Reedel siis töötasime, väljas minna ei viitsinud, voodi oli parem sõber seekord.

Laupäeval mõtlesime aga, et võiks õhtul midagi teha peale tööd. Ühel päeval ostsime veini ja laupäeval otsustasime selle siis ära juua. Jõudsin koju natuke enne ühteteist, käisin pesus, viisin veini Epu juurde külma ja üritasin endale normaalset nägu pähe teha. Hiljem helistasin Hugole, et ta ka meiega liituks ja siis võiks koos Flamingosse minna. Hugo ütles, et tuleb korraks meie juurde küll, aga välja minna ei viitsi. Okei, ootasin siis Epu töölt koju ja Hugo tuli ka ning hakkasime veini jooma. Meie otsustasime ikka Epuga Flamingosse minna. Üritasime küll Hugot ümber veenda, sest me tavaliselt täiesti kahekesi ilma sõpradeta väljas käinud pole:D Aga veenmine ei mõjunud ja pidime ikka kahekesi minema. Jõudsime Flamingosse umbes 2 paiku või isegi natuke hiljem. Rahvast väga palju ei olnud, aga enam vähem ikka. Istusime baarileti äärde, tellisime moe pärast ühed joogid ka, et imelik istuda poleks lihtsalt:D Tuttavaid polnud, peale mõne baarmani, kellega varem ka rääkinud oleme. Istusime seal siis kahekesi ja nagu ikka märkamatuks me ei jäänud. Üsna varsti tulid mingid kutid meilt küsima, et kust me pärit oleme. Me siis vastasime ja kae imet, üks kutt oli isegi Eestis käinud kunagi korraks. See oli tore. Hakkasime nende seltskonnaga rääkima. Tegelt oli vist seltskondi seal isegi mitu. Ühed olid argentiinlased 2 meest ja 2 naist, kes töötavad siin ühes argentiina restoranis, teised siis need tüübid, kellest üks Eestis käinud oli. Mina rääkisin põhiliselt selle tüübiga ja Epp argentiinlastega. Kõik rääkisid väga head inglise keelt peale ühe tüübi, kellega Epp siis hispaania keelt lõpuks praktiseerida sai:P Õhtu tipphetk oli aga see, et me kohtusime ühe EESTI tüdrukuga, kes siin Calan Boschis ühes restoranis või baaris töötab. Ta nimi on Kristiina ja tuli siia vist omal käel täitsa. Rääkis, et tal pole ühtegi vabat päeva selle aja jooksul, mis ta siin veedab, ma ei tea kauaks ta siis jääb siia. Päris hull minuarust, aga eks see on ta enda soov kindlasti. Eriti kaua meie ei rääkinudki, aga hullult imelik oli kellegagi eesti keeles rääkida, peale Epu muidugi. Aga hästi tore igal juhul. Andsin talle oma eesti numbri ka, juhuks kui ta randa või kuhugi minna tahab.
Magama saime umbes 5 paiku ja hommikul tõusta oli ikka päris raske.

Eilne tööpäev oli ka ikka paras hullumaja. Kliente oli tohutult ja tundsin terve päev, et kui vähemalt üks inimene veel oleks, siis oleks ikka palju lihtsam. Aga noh, saime oma töö siiski tehtud ja elasin selle päeva üle. Täna on juba rahulikum jälle, nagu nädala alguses ikka. Muidu tööl enam väga uut midagi juhtunud pole. Olen väga ära harjunud, isegi jalad ei valuta enam õhtuti. A täna on mul tervisega vist midagi lahti, pea valutab ja kurk ka natuke, hakkan vist haigeks jääma. Ma loodan, et siiski mitte, imelik oleks siin soojas põdeda midagi:D

Aga ok, mu paus hakkab läbi saama juba, lähen siis tööle tagasi. Poolteist päeva veel ja siis on jälle 2 puhkepäeva:P Aeg lendab siin ikka jube kiiresti. Liigagi kiiresti.

Tsau kallid!

Teele

Festes de Sant Joan

Tsauka,

Nii, teisipäeval oli meil siis viimane tööpäev, enne puhkepäevi. Päev läks päris ruttu ja energiat oli ka piisavalt, sest nädalavahetus oli rahulik ja iga päev magasin umbes 11 tundi. Õhtul me aga midagi ei teinud, kuigi järgmine päev oli vaba, aga teadsime, et järgmised kaks päeva on pidu niikuinii. Helistasime hoopis Hugole, kes istus ühes baaris siin internetis ning liitusime temaga. Õues oli täiega külm, umbes 13 kraadi, tunne oli nagu kodus:) aga siiski, külm ilm meile ei meeldinud:) Istusime siiski väljas mingi kella 4ni hommikul. Vaatasime youtubest videosid. Meie näitasime eesti videosid, laulupidu, tantsupidu, pilte Eestist jne. Hugo näitas meile oma erinevaid pilte, Argentiinast, Menorcast ja mujalt, ka erinevaid videosid youtubest.

Kolmapäeval ärkasime vist suht vara, käisime isegi üle pika aja hommikust söömas. Pärast läksime randa, ostsime endale ka kummimadratsid, et oleks mõnus vee peal hulpida. Jõudsime randa, seal nägime Cocot, kes palus meil vesirattaga sõitma minna, et siis näevad teised inimesed ka seda ja tahavad ka minna. Läksime siis, promotöö mõjus, üsna kohe tulid ka teised kliendid:) teinekordki. Tegime siis oma tiiru sellega ära, kedagi seekord päästma ei pidanud:P hiljem siis päevitasime vee ja liiva peal:P madratsitega on ikka supermõnus:P

Olime rannas vist paar tundi, siis käisime söömas ja hakkasime Sant Joani festvaliks valmistuma. Läksime linna 16.20 bussiga, kui ma ei eksi. Bussis oli juba melu ja rahvast üsna palju. Jõudsime linna ja otsustasime, et läheme ütleme Tolole tere. Olime natuke aega nende baari juures. Jõime paar väikest topsi Pomadat, saime tasuta prillid ja kaelarätikud ja läksime siis edasi. Läksime siis peaväljaku juurde hobusteshowd vaatama. Inimesi oli lihtsalt niiiiiiiii palju. Kõik olid purjus, nii noored kui vanad. Väljaku sisse otsustasime me ohutuse mõttes mitte minna. Hobusteshow hakkas pihta. Me pidime kikivarvul teistest üle vaatama, ei olnud lihtne, tahtsime mõnda pilti ka saada ikka. Vaatasime showd ja hämmastusime, kui hulljulged inimesed ikka on. Hobused jooksevad suure kiirusega inimestesekka, hüppavad üles, inimesed lähevad nende alla, tahavad hobuseid katsuda. Nii mõnigi sai kabjaga pähe ja kiirabi jooksis vilede ja kanderaamiga kohale. Meie jaoks oli see täiesti mõistetamatu.

Show lõppedes läksime linnapeale jalutama. Kõik tänavad olid paksult rahvast täis. Järsku jõudsime ühele tänavale, kus inimesed loopisid üksteist pähklitega. Meil oli jälle hämming, et mis toimub. Kõik loopisid üksteist. Me Epuga hakkasime põgenema selle sõja eest:D Aga juhtus nii, et põgenesime valele poole, kus oli veel rohkem sõda:D Tänavatele oli toodud sadu kartulikotte, mis olid täis pähkleid. Inimesed siis võtsid neid sealt ja loopisid laiali, kallasid ükteisele pähe jne. Ka meid loobiti. Me Epuga olime suht hirmul, et millal see jubedus juba ära lõppeb:D Küsisime ühe tänaval seisva mehe käest, et mis see kõik tähendama peaks. Mees rääkis siis, et nagu ikka, vana traditsioon, aga see kui keegi pähkleid sinu pihta viskab on nagu armastuseavaldus:D Meid armastasid päris paljud:D

Lõpuks pääsesime siis sealt tänavalt ja ei osanud enam midagi erilist edasi teha. Otsustasime ühed boccadillod süüa ja siis edasi mõelda. Mõeldud tehtud. Aa Epp käis veel ühe atraktsiooniga sõitmas, mina otsustasin mitte minna, kuna mulle sellised loksutamised ei meeldi väga:D aga tema oli endaga rahul:P Hiljem jalutasime veel ringi ja mingil hetkel sattusime juhuslikult enda tuttavate itaallastega kokku, kes siin hotellis Animacionis töötavad. Kuna meil niikuinii mingit muud seltskonda loota polnud, siis otsustasime nendega olla. Kaks Francescot ja üks Francesca käisid ka siis selle sama atraktsiooni peal sõitmas, kus Epp enne käis. Meie olime fotograafid ja hoidsime nende asju. Pärast läksid Epp ja Francesca veel teise atraktsiooni peale, mis oli siis nagu 2 suurt haamrit, mis käisid siis ringiratast, pea alaspidi jne. Minuarust väga rõve, aga neile jälle meeldis:D Edasi olimegi seal samas atraktsioonide juures, üks Fransecodest proovis vist kõik püssilaskmised ja palliviskamised ja ma ei tea mis kõik raha tuulde viskamise aparaadid ära:D Võitis siis ühe väikese pehme looma ja ühe kuldkala:P Istusime siis natuke aega seal veel ja siis otsustasime Calan Boschi minna. See oli väga hea, et bussid sõitsid Sant Joani ajal terve öö läbi, iga tunni aja tagant. See oli lihtsalt super, sest taksot saada vist poleks väga võimalik olnud ja raha säästis ka kõvasti. Calan Boschi jõudsime juba poole kahe paiku öösel. Francescod läksid koju, aga meie mõtlesime, et läheme Flamingosse tantsima, kutsusime Hugo ka sinna. Flamingo oli aga täiesti tühi ja sinna me ei jäänud. Käisime korraks rannas ja pärast vaatasime meie juures filmi. Magama saime umbes kella 5 või 6 paiku.

Otsustasime, et järgmine päev ei viitsi varakult seda sama hobusteshowd vaatama minna ja magasime kella 13ni, käisime söömas ja siis otsustasime randa minna. Enne käisime poes, ostsime endale Gini ja Fantat, et siis seekord olla natuke rohkem menorcalaste moodi:D Ostsime ka endale ujumisprillid ja hingamistoru, et veealust maailma natuke uurida. Jõudsime randa, käisime ujumas, meie rannas pole vee all, aga midagi erilist, aga eks proovisime oma uued prillid siiski järgi:P Võtsime päikest, rääkisime Cocoga, kes ütles, et võime temaga õhtul linna saada. Meie jaoks oli see super, sest ei tahtnudki väga vara minna. Saime siis ennast ilusti korda teha, saime ka õhtust süüa ja siis läksimegi Coco ja Lautaroga Ciutadellasse. Riietus oli meil seekord Epuga teemakohane, ostsime eelmine päev endale Sant Joani maikad ja olime nagu tõelised pidulised:P Seekord oli meil vähe julgem olla ka, sest me ei olnud kahekesi ja ei pidanud pervosid kartma:D Seekord jõime natuke rohkem Pomadat, aga normaalsuse piirides, mitte nagu hispaanlased:D Poisid vedasid meid ikka sinna hobuste juurde ja saime siis hobustega pilti teha ja neid katsuda, mis pidi siis õnne tooma. Pärast hakkasid nad siis ümber selle rahvamassi jooksma jälle, meil Epuga oli hirm naha vahel, aga õnneks midagi ei juhtunud:D Tegelt oli päris lahe, olla nagu õige piduline, laulda sant joani tunnusviisi jne:D Aga ohtlik on see värk ikka, õnneks mulle ei astunud hobused peale, aga mõni inimene küll:)

Meil oli Epuga kõht päris tühi ja otsustasime sööma minna, teised läksid kambaga siis klubidesse ja lubasime neile helistada, kui tagasi läheme. Läksime sõime, ootasime Hugo ära ja siis ei viitsinud enam midagi teha ja otsustasime hoopis koju magama sõita. Tööpäev ootas ka ees siiski:) Ootasime bussi ära, magama saime umbes kella 4 paiku ja sellega meie pidu otsa saigi. Täna käisin siis rõõmsalt tööl. Sain oma itaalia klientidelt jootraha jälle. Tore kui ma kellelegi meeldin:D Eks ma muidugi vähe erilisem olen siin, kui teised töötajad ju:D

Aga vähemalt siis nägime ära selle ilmaime, millest kõik nii palju rääkisid. Midagi väga erilist ei olnud, hobustevärk oli lahe, aga muidu oli päris kole, kuidas linn oli lihtsalt nagu prügimägi ja kümned tuhanded inimesed mäluaugus. Aga see oli alles esimene pidu Hispaanias, nüüd peaks see edasi liikuma teistesse linnadesse:P hispaanlased on hullud, selles me oleme veendunud ja sõna locos oleme vist hispaania keeles kasutanud kõige rohkem:) Aga see ei olnud halvaga mõeldud, meile meeldib siin väga ja Eestis olla ei tahaks praegu kohe üldse:)

Panin pilte ka Orkutisse ja Facebooki, nii et nautige siis.
Loodan, et teie jaanipäev möödus lõbusalt ja probleemidevabalt:P
Hasta luego!

Teele

Tere!

Oleme väga õnnelikud, et oleme saanud sõbraks kiire internetiga ja siinkohal tahakski tänada südamset meile netikoodi andnud toredat inglise noorhärrat - Damian´i!!!! Super-lux! Istungi hetkel hotelli internetinurgas, mis asub meie toast mõne sammu kaugusel. Tuppa kahjuks nett ei ulatu, kuid siin on see selle eest ülihea. Saab väga hästi läbi skype rääkida ja pilte üles laadida ja seda ka blogisse!!!!!!!!!!! Üks hea ja kiire tasuta wifi on saadaval ka lähedalasuvas baaris, kohe sadamas. Valikuvõimalusi on seega. :) Kahju on vaid sellest, et me ostsime endale MenorcaWifi 3 kuuks ja see on ühesõnaga mahavisatud raha. Aga, kes oleks seda osanud ette näha.

Viimased paar päeva on olnud väga rahulikud. Oleme pärast tööd nagu korralikud tüdrukud ikka koju jäänud ja varakult magama läinud. Üleeile oli meil plaanis minna randa, kuid ilm oli kodune - vihma sadas, tuul puhus ja üldse oli külm. Eile hommikul oli samasugune ilm kui ma kell 10:05 bussiga Ciutadellase läksin. Aga oh üllatust, nii 11-12 ajal haihtusid pilved ja temp tõusid märkamatult 18-lt 24-le. Saabus soe ja mõnud suveilm. Läksin Ciutadellasse, et osta endale koledad aga selle eest väga mugavad kummipapud, millega oleks hea tööl olla. Töökaaslane Monica oli mulle abiks ja vedas mind oma autoga mööda linna ringi. Enne poode käisime Monica poiss-sõbra Jesuse pere kohvik-baaris kohvi joomas ja võisaia kohaliku liha-vorst asjada söömas. Tegemist oli kohvikuga, mis on asunud samal kohal 50-70 aastat ja algselt kuulus kirikutegelaste valdusesse, sest kirik on kohe nurga taga. See seletab ka seda, miks enamus kohvikus viibijatest olid pesionärid. Nad lihtsalt on kogu elu käinud seal. :)

Mul on nüüd ka kohalik telefoninumber +34666127094, mis sai muretseda sel lihtsal põhjusel, et saaks odavamalt kohalike toredate inimestega juttu puhuda. Samsung GT-E1151 GMS Dual Band telefoni koos uue numbriga sain 19 euri eest, millest 12 euri on juba kõneaeg. St, et telefon ise maksab 7 euri. Tegemist on sellise mobiiliga, millega saab helistada ja sõnumeid saata ja äratust ka panna kui väga vaja. Ühesõnaga odav ja lihtne. Seega olen nüüd väga mobiilne inimene! Töö juurde ma telefone siiski kaasa ei vea.

ciutadellast veel nii palju, et seal käivad usinad ettevalmistused San Juan festivali tarbeks, mis algabjuba homme. Ootan huviga, sest kõik räägivad sellest nagu mingist ilma imest. Seega on üks ühine asi Eesti ja Menorca puhul on see, et 24. juuni on punane päev.

Egas midagi, ma nüüd lähen poodi ja ostan endale ühe väikese jäätise. Tunni aja pärast lähen tööle ja siis järgnevad vabad päevad, mis peaks tulema kõigi eelduste kohaselt väga põnevad.

Tervitused ja mõnusat jaanipäeva teile!!!!
Epp

Õnnelik:P

Ma oleks nagu uuesti tsivilisatsiooni sattunud:P
Saime enda tuttava kuti käest, kes siin inglastega tegeleb, meie hotelli wifi koodi. meie tuppa see küll ei ulatu, aga saame receptioni juures netis käia nüüd:P queeeeee bieeen!:P lõpuks on inimese tunne jälle:)

Nii, et nüüd saan teiega msn-is rääkida ka, kui te tahate!:P

Teele

Igav siin ei ole.

Kuna Epp siia täna vist kirjutada ei jõua, siis võtan ise aega oma siesta arvelt ja proovin eelmiste päevade tegemisi kirja panna.

Neljapäeval käisime siis Ciutadellas ühtede sõprade kodus Argentiina toitu nautimas. Miks Argentiina ja mitte Hispaania, sest väga paljud siin on pärit Argentiinast samuti ka meie hotelli peakokk Lautaro, kes meile siis väikese eine valmistas. Toit koosneski pigem erinevatest suupistetest. Sõime empanadasid, need on sellised pirukad kus on siis täidiseks liha, oliivid, juust jne- natuke vürtsikad, aga väga väga head. Lisaks olid veel erinevad mereannisalatid, kust võis leida, kalmaari, kaheksajalga ja võibolla midagi veel. Ja siis mingit singi-suitsuvorsti taolist asja, see võis tegelt hispaania toode olla siiski:D Meie viisime kingituseks ühe Kalevi shokolaadi, mille söömiseni kahjuks ei jõutud.



Pärast õhtusööki, mis algas umbes kell 22 ja lõppes äkki südaöö paiku või veel hiljemgi, läksime Ciutadella sadamapiirkonda tantsima. Seal oli ka teisi meie hotelli töötajaid ja ka minu töökaaslased restoranist:P Järgmine päev oli põhiteemaks see, et Teele käis eile peol, tantsis jne:D Saime kokku ka Hugo, Monica, Jesusi ja meie kahe armsa prantslastest naabritüdrukutega. Kuna kolmapäeval oli aga hullem pidu, siis kõik me olime suhteliselt väsinud ja otsustasime koju tulla. Meid oli viis, aga õnneks taksojuht võttis meid kõiki peale. Magama saime umbes viie paiku.

Järgmine päev magasingi kella 12ni, 12.30 käisin söömas ja 13.00 alustasin siis tööpäeva. Rahvast õnneks väga palju ei olnud ja päev läks suhteliselt kiiresti. Õhtul oli aga plaanis juba uus pidu, sellepärast, et meie armsad naabritüdrukud sõitsid täna Prantsusmaale tagasi:(
Jõudsin töölt koju umbes 22.40. Käisin pesus ja pärast seda koputasidki tüdrukud mulle akna peale ja istusime väljas oma terassil, vaatasime pilte ja rääkisime juttu. Hugo liitus ka meiega üsna pea. Umbes poole ühe paiku läksid nad baari, aga ma jäin Eppu ootama. Kui Epp koju tuli, siis tegi tema ka ennast korda ja me läksime samuti peole. Alguses istusime korraks Chaplinis ja üsna varsti liikusime siis edasi meie koduklubisse Flamingo. Tantsisime seal kella 4ni, jube väss oli olla, aga lubasime oma naabrinnadele, et hängime nendega nende viimasel õhtul nii kaua, kui nemadki:D

Õhtu oli natuke kurb ka, mõlemad tüdrukud nutsid vahepeal, sest nad ei taha siit ära minna. Ma ei tahtnud üldse nende nahas olla, aga ma kardan, et meie äraminek saab ka ikka väga raske olema. üks tüdrukutest jäi aga natuke rohkem purju ja muutus kohe väga emotsionaalseks. Umbes tund aega läks meil aega, et teda veenda koju tulema, kuigi ta tahtis üksi olla, aga purjus inimest üksi jätta siin oleks väga ohtlik, sest igal pool on vesi ja ei tea mis juhtuda võib. Lõpuks me siis lihtsalt sunniviisiliselt tõime ta koju. Ütlesime tüdrukutele, et nad hommikul enne äraminekut meie uksele veel koputaks, et hüvasti jätta. Seda nad ka tegid. Mõlematel oli suhteliselt paha olla ja ma loodan, et nad selle pika reisi ikka üle elavad. Aga jube kahju on, et saime nendega nii vähe koos aega veeta, aga nüüd on siis põhjust võibolla Pariisi sõita.

Magada sain ma suhteliselt vähe ja ma olen ikka päris väsinud. Tööd on ka päris palju ja ma arvan, et õhtul olen laip. Täna ma ei kavatse küll kuhugi minna, kuigi Ciutadellas peaks hakkama juba mingisugused Sant Joani üritused. Aga puhata on ka vahest vaja!

Ok, ma nüüd varsti peangi tööle jälle minema.
Vabandaks veel kirjavigade pärast, sest eelmise teksti kirjutasin ma ka väga väsinult ja selle samuti. Pole eriti aega ka, et üle lugeda, nii et peate sellega kahjuks leppima:)

Igatsen! Besos!
Teele

Hei!

Möödunud on pea 5 päeva ilma, et oleks leidnud aega arvuti taha istuda ja pajatada elust Menorcal. Töögraafik on siiani sama – esmaspäev-teisipäev tööl, kolmapäev-neljapäev vaba ja reede-pühapäev tööl ning tööaeg 16:30-24:30. Nii see jääbki ja ka järgmisel nädalal, mil on saarel toimumas suursugune San Juani festival oleme meie need õnneseened, kel on vabad päevad 23. ja 24. juuni!  Töökohustused on samad – kiirelt lihtsate jookide kokku segamine ja klientidele naeratamine. Kuna umbes pooled külalistest on itaallased siis on ka baaris elu pisut lihtsam. Itaallased ei joo eriti palju alkoholi ja jääd nad jookide sisse ka ei armasta panna. Põhjus pidavat seisnema selles, et jää on tehtud kraaniveest. Mul erinevalt hispaania keelt kõnelevatest inimestest on raske aru saada itaalia keelest ja itaallased armastavad muliseda, nt ka lihtsalt klaasi vee küsimisel suudavad nad seletada ma ei tea mida. Mõned olulisemad sõnad on siiski juba selged itaalia keeles, nt palun – prego ja jää – ghiaccio.  Rahulikum oli tööl ka siis kui oli jalgpall, kus Inglismaa mängis. Kuna meil saalis telekas näitab ainult ühte kanalit siis peaaegu kõik majas olnud inglased läksid lähedal asuvatesse baaridesse jalkat vaatama. Hotellis on lisaks ka mõned rootsi perekonnad ja mõned sakslased ka vist.

Esmaspäeva õhtu möödus rahulikult, peale tööd pessu ja magama. Nii lihtsalt ei läinud aga järgnevate õhtutega. Teisipäeva öösel peale tööd läksime hotelli lähedal asuvasse Flamingo baari, kust leidsime eest mitmeid meie majas töötavaid inimesi. Lõime tantsu ja nautisime paari kokteile Havanna 7 anos rummi ja coca-colaga. Muide selles baaris on Cala´n Boschis töötajatele soodushinnaga joogid!  Teisipäev ja kolmapäev olid siin pisut jahedamad ja vihmased aga neljapäevast läks ilm jälle ilusaks. Kolmapäeva õhtul oli meie juures väike istumine enne kui me jälle Flamingo baari tantsima läksime. Magama mineku aeg jääb sellistel õhtutel 4:30 kanti ja hommikuti magame siis umbes 12-ni. Algselt oli plaan neljapäevasel vabal päeval sõita bussiga kusagile ja vaadata mõnd muud paika aga plaaniks see sel korral vaid jäigi. Läksime peale lõunast hommikusööki randa, kust saabusime tagasi 17:30 paiku, mil oli vaja hakata end korda sättima Siutadellasse mineku tarvis, sest meid kutsuti Argentiina-pärasele õhtusöögile. Rannas oli lahe, käisime mingi paat-ratta moodi asjaga lahepeal väntamas. Päästsime lahel olles kaks hädas olevat meest, üks tundus olevat kerge puudega. Nad olid koos läinud ujuma ja selle ujuva asjaduse peal oli vaid üks naisterahvas, kes ei saanud neid kuidagi selle pardale aidatud. Meie siis Teelega, nagu vetelpäästjad kunagi, läksime appi ja olime füüsiliseks ka vaimseks toeks enda elu muidugi mitte ohtu seades. Nad olid väga tänulikud osutatud abi eest ja meil hea meel, et keegi ära uppuma ei pidanud, sest väikest paanikat oli küll näha. Kuna me tunneme siinseid vetelpäästjaid juba siis maksma me selle eest muidugi ei pidanud. Lisaks mängisime pisut võrkpalli ja nautisime niisama mõnusalt suvist ilma ja värskendavat merevett.

Meeleolukast õhtust Argentiina toidu ja hispaania keelt mulisevate kaaslastega püüan kirjutada juba homme, sest pean nüüd hakkama end tööle minekuks sättima. Elutempo siin on kiire ja päevad venivad pikaks öötundide arvelt. Püüame aga anda endast parima, et teid olukorraga palmisaarel kursis hoida.

Kallid ja järgmise korrani.
Epp

Tsauki kallid!

Mõtlesin, et annan endast ka siis märku vahepeal. Peaaegu oleks alla andnud, sest nett ei tahtnud kuidagi tulla.
Nii millest siis kirjutada.

Oleme nüüd Menorcal olnud täpselt nädal aega. 5 päeva on tööl käidud ja 2 päeva sai vahepeal puhata ka. Töö hakkab selgeks saama. Tunnen, et minust on isegi nüüd kasu veits. Nuge, kahvleid ja klaase poleerima pole pidanud. Ma arvan, et mul lihtsalt võtaks see 3 korda kauem aega kui teistel ja sellepärast nad pole palunud mul seda teha:D Töö ei ole raske, edasi tagasi jooksmist on palju, higistada saab tohutult ja taldrikuhunnikute tõstmisega saab jõudu teha iga päev:P Eile lõhkusin ka esimesed klaasid, õnneks oli see köögis. Kuigi mul millegipärast polnud isegi häbi mitte, tegijal ikka juhtub ju:P

Töökaaslased on toredad, aga suhelda on siiski raske. Üritan rääkida hispaania keeles, sest ma tean, et inglise keelest nad ei saa lihtsalt aru. Pikki jutte räägitud ei saa, sest mineviku ja tuleviku vormid on mul ikka suht null ja ega sõnavara ka väga pole:D kuigi iga päev tuleb veits juurde. Keegi isegi ütles, et mul on hea hääldus hispaania keelel:D ma küll sügavalt kahtlen selles:D Aga küll see keel tuleb, ega ta tulemata ei saa jääda.

Nii, mis ma siis oma vabadel päevadel tegin. Minul oli seekorda vabadeks päevadeks neljapäev ja reede, edasipidi hakkab olema kolmapäev ja neljapäev, nagu Epulgi. Siis saame koos midagi teha. Sel nädalal kattus ainult neljapäev. Neljapäevast Epp juba rääkis. Reedel magasin vabalt kella 13ni, sest mu toas pole aknaid ja ma lihtsalt ei saa aru, kas on hommik või öö, uni on väga magus. Käisime söömas ja pärast natukene rannas. Siis tulin koju internetti ja Epp läks tööle. Üritasin siis netis oma kohustuslikud tiirud ära teha (Orkut, Facebook, e-mail, Postimees). Pärast pesin pesu ja rohkem väga teha ei jõudnudki. A söömas käisin ka. Õhtul külastasin vahepeal Epu baari ja vaatasin hotelli showprogrammi. Epp tahtis mulle ikka midagi kokku segada kogu aeg, ja jõingi siis paar Pomadat ära. Kui show lõppes, tulin oma tuppa ja muud ei teinudki. Järgmine päev siis läksin tööle.

Laupäeva õhtul peale tööd tuli Epp mulle ütlema, et kui ta vabaks saab, siis me läheme tema kahe töökaaslasega Ciutadellasse välja. Mul oli ilusti umbes poolteist tundi aega ennast korda teha. Lõpuks siis läksimegi, mina, Epp, Jesus ja Monica. Jesus ja Monica on siis Epu töökaaslased ja päris elus omavahel elukaaslased. Jesus on 20 ja Monica 35, nii tore:) Jõudsime siis Ciutadellasse, Monica käis veel kiiresti dussi all ja umbes kell 2 saime nende juurest liikuma. päris hiline aeg peole minna, aga siin on tavaline. Jalutasime siis Ciutadella vanalinnas ja otsisime kohta kuhu minna, linn oli täis noori. Monica teadis rääkida, et eile oli vist noortel keskoolide lõpetamine ja kõik pidutsevad väljas. Esimesse kohta kuhu minna tahtsime, ei läinud me isegi sisse, sest seal tõesti oli liiga palju rõvedalt täis noori:D Läksime siis sadamapiirkonda, kus on kõige rohkem peokohti. Läksime ühte baari, mis asus tegelikult enne sadamat. Baar oli väike ja rahvast täis. Läksime leti äärde, et midagi juua osta. Samal ajal torgiti meid Epuga kogu aeg ja üritati tähelepanu saada:D Üks tüüp üritas mulle jooki kätte suruda, aga ma keeldusin:D Ostsime siis endale kokteilid ja noorpaar õlut. Pakkusime Jesusile ja Monicale raha nende eest, a nad keeldusid vastu võtmast. Nii armas:) Istusime siis leti ääres. Baaris töötasid väga lahedad baarmanid, kes üsna varsti küsisid, kust me pärit oleme, mis me Menorcal teeme jne. Rääkisime nendega juttu:D Vahepeal tegi mingi tüüp mulle teisest baarileti äärest joogi välja. Selle julgesin vastu võtta, sest nägin kuidas seda tehti, Epp sai ka joogi muidugi:D Vastutasuks ma isegi ei läinud rääkima selle tüübiga:D Sorry onju:D Baarmanidega rääkida oli huvitavam ja nad tegid ettepaneku, et kui nad töö lõpetavad, siis võiks klubisse edasi minna. Me tegelikult tahtsimegi tantsida ja olime pakkumisega nõus. Istusime siis baaris umbes kella neljani ja panime putka kinni. Rääkisime veel Eestis, sama jutt nagu ikka, Eurovisioon, Skype jne:D Nad lasid meil isegi youtubest meie Eurolugu lasta:D:D:D

Edasi siis läksimegi kõigepealt vanalinna tagasi, et Monica saaks pangast rahva võtta. Ilge ringi tegime:D Baarmanid läksid juba ette klubisse ära. Me läksime siis hiljem järgi, kiirustasime, sest kõigil oli hull pissihäda:D Jõudsime siis klubisse. WC-d olid lihtsalt rõvedad. Haisesid kõige rõveda järgi, paarid tulid kabiinidest välja, potid olid umbes jne:D Ok, häda oli suur ja midagi teha polnud:D:D:D Oluline info teile see kõik onju:D

Klubi oli suhetliselt suur, rahvast pilgeni täis, muusika oli selline techno-rocki-träna segu:D Kõige rõvedam asi hispaania klubide, pubide ja baaride juures on see, et inimesed suitsetavad siseruumides. Ilgelt rõve. Väikesed tossupommid olime pärast. A nendele tundub see kõik ok, sest enamus siin ju suitsetavad. Saime oma tuttavate baarmanidega kokku, rääkisime juttu, tantsisime natuke ja umbes kell 6 hakkas helisema mingi viis, millele kõik kaasa laulsid ja ümisesid. See on mingi üleüldine viis vist, mis tähendab seda, et pidu on läbi. Monica ja Jesus läksid vahepeal kuhugi mujale edasi juba. Meil Epuga oli 7se bussini veel aega ja mõtlesime mida teha. Jalutasimegi siis kolmekesi, üks see baaritüüp, mina ja Epp kolmekesi bussika juurde, et bussiaegu vaadata. Saime kinnitust, et esimene buss Calan Boschi väljubki kell 7. Meil oli 40 minutit aega, tore:D Siis see baaritüüp, edaspidi siis Tolo, tema nimi, lühend mingi ülipikast lahedast nimest, ütles, et ta elab kohe seal samas ja võib meile tüüpilist Menorca linnakodu ja pakub meile kuuma shokolaadi, oma väga hea. Tüüpiline Menorca kodu näeb siis välja suht pisike, aga sellel on 4 korrust:D hullult lahe, trepid, rõud, peenikesed toad ja tal oli mõnes toas isegi läbipaistev lagi/põrand:D Väga bueno kodu oli igatahes. Tegime siis ekskursiooni Tolo kodus ära ja oligi aeg bussipeale minna.

Bussijaamas kohtasime meie naabertoas elavaid prantsuse tüdrukuid, kes just väga selges olekus polnud:D Nad lähevad selle nädala lõpus Prantsusmaale tagasi ja võtavad veel Menorcast viimast:D Sõitsime siis kõik neljakesi oma hotelli, jõudsime siia tagasi kella poole kaheksaks hommikul. Receptionis oli muidugi üks mu töökaaslane, selline teisel ametikohal olev naine, pärast bossi:D aga õnneks olin täitsa selge:D Kuigi teda ei oleks see vist huvitanud, sest siin on pidtutsemine normaalne:D Prantsuse tüdrukud kilkasid õnneks seal väga kõvasti ja meie põgenesime kähku oma tuppa ära. Sõime oma võikusid, mis eelmisel õhtul baarist küsisime. Kuigi oleksime saanud poole tunni pärast juba ka hotelli restoranis hommikust süüa, aga aega polnud ja tahtsime kähku magama minna. Magasin siis vahelduva eduga 4 tundi. 12.30 pidin juba tööjuures olema söömas ja kella 13st hakkas minu tööpäev:D Epp sai ikka rohkem magada, sest tema läheb tööle alles kella poole viieks. Veab. Aga mis seal ikka. Kuna me arvatavasti kõik nädalavahetuset töötame, siis peame enam-vähem sellise režiimiga võibolla harjumagi:D Mitte iga päev muidugi.

Tööpäev oli pikk ja väsitav, aga elasin üle. Rahvast oli kuidagi palju. Uued kliendid tulid, enamus on italianod ja ka inglased. Nädalavahetusel on vist töötajaid ka vähem. Nüüd istungi siin oma toa terassil, juba tund aega kirjutan. Epp tuli ka vahepeal töölt ja nüüd mõlemad valutame oma jalgu. Aga no pasa nada, 2 päeva veel ja siis puhkame jälle 2 päeva.

Nii see esimene nädal meil möödunud ongi, edaspidi läheb kindlasti veel huvitavamaks. Tulemas on Menorca ja vist kogu hispaana aasta suurim sündmus, St. Joani festiva. Umbes nädal aega rahvas pidutseb. Kõik tulevad oma hobustega välja ja rahvas möllab. Seekord peame oma jaanipäeva siis arvatavasti hispaania moodi:)

Esmaspäev ongi käes ja ma lähen nüüd magama ära. Stay tuned. Sorry, et jutt nii pikk sai, mul lihtsalt on suhteliselt vähe aega siin istuda korraga nii kaua.

Igatsen teid ja olen natuke kurb, et teiega põhimõtteliselt üldse suhelda ei saa:(
Loodan, et kõigil läheb hästi.

Ema ja isa, panen pilte vahest Orkutisse üles, öelge siis Mikule, et ta teile neid ikka näitaks, kui uusi lisan:P Kahtlane, et see internet siin paremaks läheb.

Tsau, head ööd, hommikut või päeva teil!
Besos!
Teele:)

!Buenos días!

On reele ennelõuna ja ma tõusin poole tunni eest st kell 11. Saime eile hilja magama ja hommisöögi pärast ei viitsinud ka üles tõusta. Vahepeal on olnud mul veel üks tööpäev (8. juunil) ning 2 vaba päeva takkaotsa.

Räägin pisut teisest tööpäevast, sest seal olid mõned juhtumised.
Esiteks, ma lõhkusin ära oma esimese(d) klaasid kui laudu koristasin. Kandiku kuhjasin mõnuga klaase täis aga kuna need olid enamuses jooke pooltäis ja kellaaeg oli ka juba 21 paiku ning muidugi hakkkasin ma veel lapiga lauda puhastama läks kandik upperkuuti. Ma olin läbimärg :) eriti püksid! Pluusi sain ära vahetada aga pühkse mitte, sest neid antakse inimese kohta üks paar. Töökaaslased olid aga väga sõbralikud ja boss ka. Tuli koristaja ja korjas jama kokku. Ma teadsin, et see ühel päeval juhtub ning ega see mind väga ei morjendanud ka. Teised töötajad ka aeg-ajalt ikka lõhuvad klaase, niiet õnne kui palju! Pärast seda väikset äksidenti läksin aga nägu naerul baariletitaha jooke segades pükse kuivatama ja pärast laudu koristadas olin ettevaatlikum.
Teiseks, püüdsin teha oma esimest itaalia espressokohvi väga vana kohviaparaadiga kui see kohvi täis kobakas järsku aparaadi küljest ära kukkus ja auru lendama hakkas! :D Probleem seisnes selles, et rohkem jõudu tuleb kasutada, sest tegemist on iiiidse aparaadiga ja see lendabki sealt ära kui korralikult kinni ei löö. Teine kohvitegemise katse läks juba palju paremini ja tegelikult ega see polegi raske. Itaalia kohvi eest tuleb eraldi maksta 1,20 euri ja itaalased teevad seda tihtipeale, kuna olgem ausad see kohvi, mis siin hinna sees pakutakse on lausa jube. Õnneks meie saame seda head kohvi juuna niipalju kui soovime ja tasuta! :) !muy bien!
Kolmandaks, kui õlletünn tühkaks saab siis "plahvatab" ka see!! Ka see on omal nahal järgi proovitud. Ei midagi hullu, keegi jookseb siis keldrisse ja vahetab tühja tünn uue vastu ja pidu läheb edasi.
Muidu läks tööpäev hästi ja suhteliselt kiiresti, 19:15-19:45 oli mul väike õhtusöögi paus ja tuppa magama sain 24:30.

2 VABA PÄEVA!

Tore! Vabad päevad on ikka toredad. Siis saad rahulikult ringi kulgeda ega pea mõtlema tööle minemisele. Saad vaadata, kiuidas teised tööd teevad ja kurvastada kaastöötajaid lausega "Yo tengo dos días libres". Esimene vaba päev oli pilvime - Epul esimene vaba päev ja randa mõtet minna ei olnud. Seega tegime hommikupoole Teelega väikese tiiru lähiümbruses ja pärastlõunal läkisn töökaaslase Hugo ja vetelpäästjana töötava Cristiani ehk Cris´iga Ciutadellasse. Läks hästi, Cris oli autoga ja seega ei olnud vaja bussi oodata. Tegime autoga linnapeal väikese tiiru ja seejärel läksime ühte koopa kohvik-baari (en cave), kus võtsime väikese sangria ja tapas (paneeritud mereelukad). Menorcal on oma keel, st nt, et eesõnade el, la asemel kasutatakse siin en, na ja osad sõnad on hoopis teistmoodi hääldataud ja üldse ei saa midagi aru. Koopaid on siin saarel veel, millesse on midagi sisse ehitatud. Kui hästi läheb viiakse meid järgmisel nädala saare ühesse kuulsamasse koobas-baar-tantsuklubisse, kust avaneb imeline kõrge vaade merele. Kuna Cris töötab seal nädalavahetustel saaks me tasuta sisse, mis on ka kokkuhoid. Aga eks see selgub järgmisel nädalal. Pärast väikest istumist koopa-kohvikus ja poistele "terviseks" ehk !Salud! õpetamist ja Eesti lühitutvustamist: lisaks eurovisioonile on meie "nokia" skype ning internet bussis-põllul, meil on palju metsa ja laulu- ja tantsupeod läksime vanalinna jalutama ning kuninganna (la reina) kohvikusse teed jooma. Koju tulin 21:30 bussiga, mis makseab 1,75 euri ning sõidab hotelli ette u 20-25 minutiga. Kuna õhtusöögile ma ei jõudnud ja ega kõht tühi ka väga ei olnud hüppasin baarist läbi ja küsisin endale ühe võileiva. Teele tööpäev lõppes 22:30 paiku ja siis me avasime Rioja punase veini, et seda tähistada.

Minu teine ja Teele esimene vaba päev tervitas end päikesepaistega ja pärast hommikusööki suundusime randa, et päikest võtta. Kuna oli suhteliselt tuuline olid ka lained suured ja me otsustasime piirduda hotelli rannaga. Vesi oli sogane, see soga meenutab nii saepuru liiste ja vees olles me naersime, et nüüd siis protseduur: naha koorimine saepuruliistudega vahemere moodi. Lained olid mõnusad ja oli mis pärast bikiinide alt välja tuli, vann oli peaaegu umbes. :D
Pärast lõunasööki tegime katseid internetis olla, vaat see on tegevus, mis kõik närvirakud ja kannatsulikkused proovile paneb. On-ei ole-on-ei ole jälle ja nii kogu aeg. Samas parem kui päris ilma.
Kell 17 lõppes töökaaslasel Hugol tööpäev ja kuna ta oli autoga võttis ta ka meid peale, et Ciutadellasse minna, ta ise elab seal koos oma tüdruksõbraga juba 2 aastat. Pani meid keskklinnas maha. Alustasime Teelega poodide läbikammimist lootuses midagi huvitavat leida ja me ei pidanud pettuma, juba esimeset poest leidsime täpselt sellised riideesemed. Uskumatu, kui õnnelikuks võib naisi teha üks riidehilp!!!
Tagasi hotelli jõudsime kenasti õhtusöögi ajaks. Söögisaal nägi välja tavalisest erinev, kaunistatud sombrerodega ja puha. Ka toiduvalik oli testsugune. Siis selgus, et iga nädal on neljapäev Hispaania päev, mil pakutakse suuremat valikut kohalikku toitu. Vahva, see meil vaba päev. Pärast sööki oli väike interneti katsetamie ja kell 22 läksime baarisaali, kus toimus etteaste. See oli päris lõbus ning kestis üle tunni. Joogiks võtsime gin´i fanta limoniga ehk Pomada, mis on selle piirkonna rahvuslik jook.
Südaöö paiku pidime oli plaan minna prantsuse tödrukutega, kes ka siin hotellis praktikal on, lähelal asuvaase baari, kuid siis plaanid muutusid ja me läksime hoopiski Hugo ja Cris´iga Ciutadellasse. Enamik baare on veel suletud ja rahvast liigub vähavõitu. Aga juuli-august pidavat olema hullumaja, sest siis kõik kohad hommikuni avatud ja inimesi palju igal pool. Aga eks me seda veel näe, mismoodi suvi siin saarel välja näeb. Talvel ei ole siin aga suurt midagi. Ka meie hotell on avatud maist-oktoobri esimese päevani. Istusime natuke juba tuttavas la reina baaris ja tagasi tulles Cala´n Boschi tegime väikese jalutuskäigu rannas. Magama saime kella 4 paiku.

Kell on juba seal maal, et hakkab lõunasööki saama. Hugo teadis rääkida, et siin hotellis tehakse kolmekläiguline söök + vahepalad valmis 3 euriga inimese koha, mis on uskumatult väike summa. Seetõttu on ka toidud võibolla mitte nii super-head. Selle raha kohta pakutakse siin minu meelest aga väga suurt toiduvalikut ja iga päev on olnud see ka pisut erinev. Näete juba, et mul kõht tühi! :) Lähen ajan Teele ka üles. Pärast sööki läheme randa ja kell 16:30 algab mul kolmas tööõhtu.

Kahju, et meil nett niiiiii hakkiv on. Seetõttu paneme pilte üles Orkutisse , siia vahele neid ei ole veel õnnestunud panna.

Suured kallid ja musid teiele ning järgmise korrani.
Epp

Hola!

Räägin siis oma tööst ka.
Olen tööl käinud juba 1 ja pool päeva, tulin just oma päevasest vahetusest ja kahe tunni pärast lähen õhtusesse tagasi. Väike netisiesta siis. Minu töökaaslased, erinevalt Epu omadest, põhimõtteliselt keegi inglise keelt ei räägi, üks kaks sõna maksimum:D iseenesest on see ju tore, äkki õpin siis midagi, aga praegu on selletõttu ikka päris raske, kuna ma päris täpselt ei oska kõike ja neil on päris raske mulle seletada ja minul küsida. Aga siiamaani oleme hakkama saanud. Mingi hispaania keele põhi on õnneks all ja mõistan juba päris hästi. õnneks nad ju seletavad kätega ka, eriti veel mulle:D Kõik töökaaslased tunduvad väga toredad, küsivad kuidas mul läheb, kas ma tunnen end hästi jne.

Töö iseenesest ei ole raske, aga see 4 tundi korraga venib ikka kuidagi:D Ülesandeid on ka umbes tuhat, koristan laudu, teen uued lauakatted, tühjendan seda käru, kuhu peale mustad nõud ja prügi viin, eile sain proovida ka nugade/kahvlite ja klaaside poleerimist, see polnud üldse raske, mulle isegi meeldis, aga olen veel pisut liiga aeglane vist:D kui kliendid lahkuvad peab uue saali korda seadma, uued katted, puhtad nõud tooma, riidest salvrätikuid voltima ning kontrollima, et kõik oleks korras. Eile pidin olema päeval nn sabarakk ühele Davidi nimelisele kutile, kes siis püüdis mulle seletada, mida parasjagu tegema peab ja jälgisin teda ja ta tegemisi. Õhtul oli siis teine kutt mu nn boss, Miguel oli vist nimi, ta ka õpetas ja ma püüdsin õppida.

Täna oli situatsioon juba natuke teine, seekord oli mul juba oma väike piirkond, mille eest siis hoolitsema pidin. Üritasin olla kiire ja korrektne, a eks ma pean veel kindalasti harjutama. Kõik on väga mõistvad kui ma ei oska ja kui midagi mulle seletavad, siis küsivad ikka, et kas sain aru ja kui ei , siis seletavad uuesti, aeglasemalt, või näitavad ise ette:D Õnneks mingi jamaga veel hakkama pole saanud, mulle endale tundub, et olen päris tubli olnud, arvestades seda, et keelt ei oska:D ka ülemus ütles mitu korda, et muy bien, muy bien. Eks ma annan endast parima.

Sööma pean ma enne oma tööaega, siis 12.30-13.00 ja 18.30-19.00.

Muidu on kõik väga tore. Meil hakkavad Epuga olema ühised vabad päevad, ainult sel nädalal üks päev ei kattu, sest mu ülemus sõitis vist kuskile ja töötajaid on rohkem vaja vms. Aga muidu on vabadeks päevadeks siis kolmapäev ja neljapäev. Erinevalt teistest töötajatest võime ka näiteks basseinis ujuda kui tahame, a veel pole seda proovinud. Ja kui peaks olema soov näiteks drinki võtta, võime seda vabalt tasuta baarist saada. Siiamaani oleme fantat joonud 2 korda:D Ülemus ütles, et me oleme erilised töötajad ja sellepärast meil ka niipalju vabadust on:) No ega nad ju palka meile maksma eriti ei pea.

Kui keegi küsib kust me pärit oleme, on vastuseks tavaliselt, et aa Estonia, Eurovisooon:D Mõni ei tea Eestist midagi. Keegi oskas meid ka Lithuaniaga samastada, väga vale ju pole:P Kokk, kes on hästi tore onu, teadis ikka ajaloost ka natuke, et endine Nõukogudel Liidu maa jne. Kui ta küsis, kust ma pärit olen, siis ütles, et ta kohe esimese asjana vaatas, et ma kuskilt sealt olin, a see oli kindlasti lihtsalt mingi meelitus:D Enamus teab vähemalt, et tegu on Euroopa riigiga, mitte Venemaaga:)

Okei, hakkan siis lõpetama, muidu te ei viitsi äkki lugeda. Pilte on siia suht raske panna vist, sest meil nett on umbes selline, et 1 minut on ja 5 minutit login sisse jälle. Suht masendav on see neti asi, tahaks vahest Orkuti esilehest kaugemale ka jõuda:D ja msn-is inimestega rohkem rääkida, kui üks lause, milleks on, et mul nett jamab:D A vähemalt on midagigi, tuleb vist rahul olla.

Kallid olete ja igatsen teid!
Teele

Epu esimene tööõhtu

Eile oli meil esimene tööpäev.
Mina (Epp) räägin teile nüüd pisut oma tööpäevast. Alustasin tööd baaris, nagu lubatud 16:30. Töökaaslased on mul sõbralikud ja abivalmis ning enamus valdab inglise keelt suhtlustasandil hästi. Ka manager on normaalne. Kuna hotell pakub suures osa sall-inclusive teenust, siis töö baaris on ka selle tõttu tavapärasest pisut erinev. Rahaga tuleb arveldada vähe, üldjuhul jäätise ja itaalia kohvi ostmisel, vahel ka mõne kokteili eest. See on hea, sest igasugu probleeme tekib ka seetõttu kordades vähem. Seega seisneb töö nö tasuta jookide suuremahulises jagamises. Sest kui asi on hinna sees, siis tuleb seda tarbida nii palju kui vähegi sisse mahub ja seda meelt on ka meie maja kliendid.

Koheselt tööpostile asumisel anti mulle ülevaade pakutavatest jookidest ja viidi keldrikorrusele, kus vajadusel tuleb joogikaste vahetada ja tehti tuttavaks jäätegemise masinaga. Suur enamus jookidest tulebki kraanist või nupulevajutamisega nt õlu, karastusjoogid, sangria, mahlad ja alkohoolsed valmiskokteilid. Ausalt öeldes ega need valmiskokteilid kõige paremad ei ole aga asja võlu peitubki selle odavuses. Hinna see on ka piisav valik kanget alkot nagu viin, rumm, viski, gin..., millest saab mitmeid jooke kokku segada. Tasuta saavad kliendid ka erinevaid võileibu. Soovi korral saab osta ka teisi jooke ja kokteile, kuid üldjuhul neid keegi ostma ei kipu.

Õtust sõime 19-20 vahel, selleks eraldatakse pool tundi. Topitu saame valdida ikka rootsi lauast, kuid söömiseks on sellesk eraldi ruum kusagil allkorrusel. Kõige kiirem aeg on 21-24, siis kõik teenindajad mina kaasa arvatud tõmblevad edasi-tagasi jooke valada ja ka laudu koristada. Õhtuses vahetuses on tavaliselt 4 inimest, 3 leti taga ja 1, kes laudu koristab ja klaase masinasse paneb ja tuhatoose tühjaks valab ja ära peseb. Jooksmist on piisavalt. Mina veetsin aga oma esimese tööpäeva enamuses leti taga jooke serveerides. Jube armas oli see, kui väiksed lapsed tulid jooki küsima ja lõppu lisasid por favor :). Kuna ühte jooki saab nimetada erimoodi oli pisut keeruline aru saada, mida keegi täpselt tahab aga kamba peale sai ikka soov välja selgitatud ja joogid jagatud. 22:30 tundsin pisut juba väsimust ja viimased pool tundi lõid jalad lausa tuld. Kell 24 tahtsime baari kinni panna aga inimesed kohe ei taha kuhugi minna ja laudu ei saa koristada ka. Lõpuks ikkagi panime uksed kinni ja tuled kustu ja läksime minema. Vooooodiii....

Täna hommikul, olles kõhud täis söönud head ja paremat läksime randa päikest võtma ja ujuma - väsitav tööpäev oli ununenud. Mõnus kui on soe ja saab liival mõnuleda. Tegime ka väikese jalutuskäigu teise lähedalolevasse randa. Tunni aja pärast algab mul teine tihe tööõhtu, loodan, et ka see läheb kenasti.

Tervitustega Epp :)

Oleme elus!!!!

Nonii sõbrad, jõudsime elusalt oma uude koju. Reis läks superhästi, kui välja arvata lendudevaheline passimine Berliinis ja eilne kohvrivedamine Mallorca ühes sadamalinnas Porto d´Alcudias, kust siis väljus meie praam Menorcale. Esimese öö veetsime Palma lähedal hotellis, mis oli 4km lennujaamast ja umbes 7km Palmast, mis on siis Mallorca pealinn. Mallorcal hotelli jõudes olime eduka päeva üle nii õnnelikud, et otsustasime kuhugi veini jooma minna. Ei löönud ennast üles ja otsisime kohti kus me saime, aga igal pool tundusid olevat ikka need idiootidest vilistajad:D aga siis. Märkasime ühte kohvikut kus tundus olevat palju pensionäre. Pidu tundus tore, penskarid tantsisid elava hispaania süldimuusika saatel ning pervosi ei paistnud kusagil. Istusime siis sinna maha. Kui küsisime kelnerilit ühe pudeli majaveini ja vett, tegi ta väga suured silmad ja imestas, kuidas me jõuame kahekesi ühe suuuuuuure pudeli ära juua. No me siis kinnitasime, et jah, soovime ikka pudelit ja ta siis pidigi nõustuma. Me siis mõtlesime, et OMG äkki siin on majaveinid mingi eriti suurtes pudelites. Ootasime siis oma pudeli ära ja kae imet, pudel oli täiesti tavaline 0,7l ja vein tundus väga hea. Istusime siis seal kuni lõpuni, jõudsime sinna tegelikult suhteliselt hilja ka, aga saime hakkama oma vee ja veiniga ning jõudsime isegi täiesti sirgelt hotelli tagasi. Otsustasime minna mööda rannaäärt, et pervosi vältida;)

Natuke siis näeme ka kultuuridevahelisi erinevusi. Näiteks praamis tundus inimestele normaalne, et oma lapsel avalikus kohas mähkmeid vahetada. Istusime tegelikult lounge moodi kohas, kus inimesed ka süüa said. Meile tundus veits kahtlane, et üks tädi seal oma lapsel pepu paljaks kisub ja mähkmeid siia-sinna loobib. Aga noh, võibolla on viga meis:) Praamisõit kestis umbes kaks ja pool tundi ja enamus ajast me magasime oma pehmetel pingikeste.
Keelte suhtes pani imestama, et tegelikult Mallorcal rääkisid kõik meiega inglise keeles, ka bussijuhid. Valmistasime kogu aeg ennast fraasidega ette, mida öelda ja kuidas, aga kõik rääkisid inglise keeles ja me ei saanudki harjutada:(:D
Menorcal tundub asi juba natuke teistsugune, siinsed töötajad küll väga inglise keelt ei valda, receptioni töötajatega saab küll hakkama. Teele boss tundub olevat selline tüüpiline hispaania paks mees, rääkis ainult hispaania keeles ja esimese asjana ütles meile Guapo(ilus), see on veits kahtlane. Teele alustabki täna oma tööpäeva kella 13-17 ja 19-23, Epp läheb tööle kell 16.30-24.30. Saime kätte ka oma tööriided, Epul anti alguses natuke suured, aga saime need vahetatud.

Internetist niipalju, et siin hotellis oma Wifit pole, pidime ostma endale 3kuulise paketi, mis on siis mingisugune ülesaareline wifi. maksab umb 1000 krooni 3 kuu eest. raha kokkuhoiu mõttes tegime selle ainult ühele arvutile. Ilma ju ei saa, sest MUIDU VÕIB HULLUKS MINNA. ja tahame ju teiega ka suhelda.

Süüa oleme saanud nii, et sööme koos klientidega rootsi-lauas ja sama sööki. Ei tea kas see on ainult esimene päev nii, või ka edaspidi. Kahtlane küll tundub, et töötajad koos klientidega süüa saaks.

Nüüd siis siinse kõige suurema ülemusega kohtuma, loodame parimat. Ja plaan on minna linnapeale ja otsida mingi supermercado, kust saaks vett ja puuvilju varuda.

Olge siis tublid ja hiljem proovime ka mõned pildid lisada.
Siin on ilus ilm ja sooja on umbes 29 kraadi.
Tsau

Algus

Tere-Tere:)

Võtsin siis kätte ja tegin meie blogi ära.

Sissejuhatuseks niipalju, et see blogi on siis minul ja Epul kahepeale, nii et hakkame mõlemad siia kirjutama kas siis eraldi või koos:)

Hetkel naudime mõlemad oma kodudes Eesti puhkuse viimaseid päevi ja laupäeval, kui kõik läheb plaanipäraselt ja näiteks tuhapilve ei tule, stardime siis Menorca poole. (Kes lehvitama tahab tulla, siis lennuk väljub Tallinna Lennujaamast kell 8.20 :)). Alguses sõidame Berliini ja sealt nii umbes 7 tunni pärast Mallorcale. Oma esimese öö veedamegi Mallorcal ühes hotellis, sest jõuame sinna päris õhtul ja edasi liikuda hästi ei saaks. Pühapäeval sõidame Mallorca teise otsa kust peaks minema meie praam Menorcale ja sealt siis läheme ka oma uude koju-töökohta.

Aa, et miks me üldse Menorcale läheme ja mida seal tegema hakkame, neile kes ei tea. Me läheme sinna 3 kuuks praktikale (õpime turismi- ja hotelliettevõtlust ning igal aastal on vaja sooritada ka praktika). Hakkame töötama hotellis nimega Calan Bosch (link http://hihotels.net/ficha_hotel.php?idioma=es&id_lug=0&pagina=1&id_hot=22 ), mina restoranis ja Epp baaris. Täpselt ei tea veel mis meid seal ees ootab, aga polegi mõtet mingeid eelarvamusi luua, sest võibolla päriselt ei ole kõik nii ilus, kui alguses arvata võiks. Eks näis. Praktikakohad saime läbi Pärnu kolledži ja meid toetab Erasmus:) Kolledžist läheb sel aastal välismaale päris palju rahvast, kes siis Hispaania saartele, Maltale või Kreekasse. Enamus rahvast asub tööle Mallorcal, meie ja kaks tüdrukut veel Menorcal ja mõned ka Ibizal.

Asjad veel pakitud ei ole, aega on ju selle kiire asjaga. Nädal aega oleme juba koolist puhanud, sest sebisime endale eksamid varasemateks aegadeks. Hetkeseisuga tundub, et kõik eksamid sai positiivselt sooritatud, 100% kindel muidugi pole, aga tahaks loota. Olen nädalaga peaaegu kõik oma tähtsamad isikud ka ära näinud, mis on väga tore, sest kui ma ära ei sõidaks, siis ei viitsiks keegi minuga kokku saada vist:D

Aga jälgige siis meie tegemisi. Mina siia vist täna või homme enam midagi ei kirjuta, nii et järgmine postitus peaks siis tulema loodetavasti kuskil mujal. Kui mulle just midagi väga tähtsat meelde ei tule ja siia kirjutada ei taha. Vb Epp kirjutab ka siia veel miskit mis talle tähtis tundub ja mina ütlemata jätsin:)

Praegu Tsauka ja Olge mõnusad!

Teele:)