Hei sõbrad!

Kirjutan siis jälle midagi, sest juba hakkasid küsimused tulema, et miks uut postitust pole. Kuigi tegelikult alles ju kirjutasime. Uut postitust pole sellepärast ka tegelikult, et me pole midagi eriti huvitavat korda saatnud.

Reedel siis töötasime, väljas minna ei viitsinud, voodi oli parem sõber seekord.

Laupäeval mõtlesime aga, et võiks õhtul midagi teha peale tööd. Ühel päeval ostsime veini ja laupäeval otsustasime selle siis ära juua. Jõudsin koju natuke enne ühteteist, käisin pesus, viisin veini Epu juurde külma ja üritasin endale normaalset nägu pähe teha. Hiljem helistasin Hugole, et ta ka meiega liituks ja siis võiks koos Flamingosse minna. Hugo ütles, et tuleb korraks meie juurde küll, aga välja minna ei viitsi. Okei, ootasin siis Epu töölt koju ja Hugo tuli ka ning hakkasime veini jooma. Meie otsustasime ikka Epuga Flamingosse minna. Üritasime küll Hugot ümber veenda, sest me tavaliselt täiesti kahekesi ilma sõpradeta väljas käinud pole:D Aga veenmine ei mõjunud ja pidime ikka kahekesi minema. Jõudsime Flamingosse umbes 2 paiku või isegi natuke hiljem. Rahvast väga palju ei olnud, aga enam vähem ikka. Istusime baarileti äärde, tellisime moe pärast ühed joogid ka, et imelik istuda poleks lihtsalt:D Tuttavaid polnud, peale mõne baarmani, kellega varem ka rääkinud oleme. Istusime seal siis kahekesi ja nagu ikka märkamatuks me ei jäänud. Üsna varsti tulid mingid kutid meilt küsima, et kust me pärit oleme. Me siis vastasime ja kae imet, üks kutt oli isegi Eestis käinud kunagi korraks. See oli tore. Hakkasime nende seltskonnaga rääkima. Tegelt oli vist seltskondi seal isegi mitu. Ühed olid argentiinlased 2 meest ja 2 naist, kes töötavad siin ühes argentiina restoranis, teised siis need tüübid, kellest üks Eestis käinud oli. Mina rääkisin põhiliselt selle tüübiga ja Epp argentiinlastega. Kõik rääkisid väga head inglise keelt peale ühe tüübi, kellega Epp siis hispaania keelt lõpuks praktiseerida sai:P Õhtu tipphetk oli aga see, et me kohtusime ühe EESTI tüdrukuga, kes siin Calan Boschis ühes restoranis või baaris töötab. Ta nimi on Kristiina ja tuli siia vist omal käel täitsa. Rääkis, et tal pole ühtegi vabat päeva selle aja jooksul, mis ta siin veedab, ma ei tea kauaks ta siis jääb siia. Päris hull minuarust, aga eks see on ta enda soov kindlasti. Eriti kaua meie ei rääkinudki, aga hullult imelik oli kellegagi eesti keeles rääkida, peale Epu muidugi. Aga hästi tore igal juhul. Andsin talle oma eesti numbri ka, juhuks kui ta randa või kuhugi minna tahab.
Magama saime umbes 5 paiku ja hommikul tõusta oli ikka päris raske.

Eilne tööpäev oli ka ikka paras hullumaja. Kliente oli tohutult ja tundsin terve päev, et kui vähemalt üks inimene veel oleks, siis oleks ikka palju lihtsam. Aga noh, saime oma töö siiski tehtud ja elasin selle päeva üle. Täna on juba rahulikum jälle, nagu nädala alguses ikka. Muidu tööl enam väga uut midagi juhtunud pole. Olen väga ära harjunud, isegi jalad ei valuta enam õhtuti. A täna on mul tervisega vist midagi lahti, pea valutab ja kurk ka natuke, hakkan vist haigeks jääma. Ma loodan, et siiski mitte, imelik oleks siin soojas põdeda midagi:D

Aga ok, mu paus hakkab läbi saama juba, lähen siis tööle tagasi. Poolteist päeva veel ja siis on jälle 2 puhkepäeva:P Aeg lendab siin ikka jube kiiresti. Liigagi kiiresti.

Tsau kallid!

Teele