Festes de Sant Joan

Tsauka,

Nii, teisipäeval oli meil siis viimane tööpäev, enne puhkepäevi. Päev läks päris ruttu ja energiat oli ka piisavalt, sest nädalavahetus oli rahulik ja iga päev magasin umbes 11 tundi. Õhtul me aga midagi ei teinud, kuigi järgmine päev oli vaba, aga teadsime, et järgmised kaks päeva on pidu niikuinii. Helistasime hoopis Hugole, kes istus ühes baaris siin internetis ning liitusime temaga. Õues oli täiega külm, umbes 13 kraadi, tunne oli nagu kodus:) aga siiski, külm ilm meile ei meeldinud:) Istusime siiski väljas mingi kella 4ni hommikul. Vaatasime youtubest videosid. Meie näitasime eesti videosid, laulupidu, tantsupidu, pilte Eestist jne. Hugo näitas meile oma erinevaid pilte, Argentiinast, Menorcast ja mujalt, ka erinevaid videosid youtubest.

Kolmapäeval ärkasime vist suht vara, käisime isegi üle pika aja hommikust söömas. Pärast läksime randa, ostsime endale ka kummimadratsid, et oleks mõnus vee peal hulpida. Jõudsime randa, seal nägime Cocot, kes palus meil vesirattaga sõitma minna, et siis näevad teised inimesed ka seda ja tahavad ka minna. Läksime siis, promotöö mõjus, üsna kohe tulid ka teised kliendid:) teinekordki. Tegime siis oma tiiru sellega ära, kedagi seekord päästma ei pidanud:P hiljem siis päevitasime vee ja liiva peal:P madratsitega on ikka supermõnus:P

Olime rannas vist paar tundi, siis käisime söömas ja hakkasime Sant Joani festvaliks valmistuma. Läksime linna 16.20 bussiga, kui ma ei eksi. Bussis oli juba melu ja rahvast üsna palju. Jõudsime linna ja otsustasime, et läheme ütleme Tolole tere. Olime natuke aega nende baari juures. Jõime paar väikest topsi Pomadat, saime tasuta prillid ja kaelarätikud ja läksime siis edasi. Läksime siis peaväljaku juurde hobusteshowd vaatama. Inimesi oli lihtsalt niiiiiiiii palju. Kõik olid purjus, nii noored kui vanad. Väljaku sisse otsustasime me ohutuse mõttes mitte minna. Hobusteshow hakkas pihta. Me pidime kikivarvul teistest üle vaatama, ei olnud lihtne, tahtsime mõnda pilti ka saada ikka. Vaatasime showd ja hämmastusime, kui hulljulged inimesed ikka on. Hobused jooksevad suure kiirusega inimestesekka, hüppavad üles, inimesed lähevad nende alla, tahavad hobuseid katsuda. Nii mõnigi sai kabjaga pähe ja kiirabi jooksis vilede ja kanderaamiga kohale. Meie jaoks oli see täiesti mõistetamatu.

Show lõppedes läksime linnapeale jalutama. Kõik tänavad olid paksult rahvast täis. Järsku jõudsime ühele tänavale, kus inimesed loopisid üksteist pähklitega. Meil oli jälle hämming, et mis toimub. Kõik loopisid üksteist. Me Epuga hakkasime põgenema selle sõja eest:D Aga juhtus nii, et põgenesime valele poole, kus oli veel rohkem sõda:D Tänavatele oli toodud sadu kartulikotte, mis olid täis pähkleid. Inimesed siis võtsid neid sealt ja loopisid laiali, kallasid ükteisele pähe jne. Ka meid loobiti. Me Epuga olime suht hirmul, et millal see jubedus juba ära lõppeb:D Küsisime ühe tänaval seisva mehe käest, et mis see kõik tähendama peaks. Mees rääkis siis, et nagu ikka, vana traditsioon, aga see kui keegi pähkleid sinu pihta viskab on nagu armastuseavaldus:D Meid armastasid päris paljud:D

Lõpuks pääsesime siis sealt tänavalt ja ei osanud enam midagi erilist edasi teha. Otsustasime ühed boccadillod süüa ja siis edasi mõelda. Mõeldud tehtud. Aa Epp käis veel ühe atraktsiooniga sõitmas, mina otsustasin mitte minna, kuna mulle sellised loksutamised ei meeldi väga:D aga tema oli endaga rahul:P Hiljem jalutasime veel ringi ja mingil hetkel sattusime juhuslikult enda tuttavate itaallastega kokku, kes siin hotellis Animacionis töötavad. Kuna meil niikuinii mingit muud seltskonda loota polnud, siis otsustasime nendega olla. Kaks Francescot ja üks Francesca käisid ka siis selle sama atraktsiooni peal sõitmas, kus Epp enne käis. Meie olime fotograafid ja hoidsime nende asju. Pärast läksid Epp ja Francesca veel teise atraktsiooni peale, mis oli siis nagu 2 suurt haamrit, mis käisid siis ringiratast, pea alaspidi jne. Minuarust väga rõve, aga neile jälle meeldis:D Edasi olimegi seal samas atraktsioonide juures, üks Fransecodest proovis vist kõik püssilaskmised ja palliviskamised ja ma ei tea mis kõik raha tuulde viskamise aparaadid ära:D Võitis siis ühe väikese pehme looma ja ühe kuldkala:P Istusime siis natuke aega seal veel ja siis otsustasime Calan Boschi minna. See oli väga hea, et bussid sõitsid Sant Joani ajal terve öö läbi, iga tunni aja tagant. See oli lihtsalt super, sest taksot saada vist poleks väga võimalik olnud ja raha säästis ka kõvasti. Calan Boschi jõudsime juba poole kahe paiku öösel. Francescod läksid koju, aga meie mõtlesime, et läheme Flamingosse tantsima, kutsusime Hugo ka sinna. Flamingo oli aga täiesti tühi ja sinna me ei jäänud. Käisime korraks rannas ja pärast vaatasime meie juures filmi. Magama saime umbes kella 5 või 6 paiku.

Otsustasime, et järgmine päev ei viitsi varakult seda sama hobusteshowd vaatama minna ja magasime kella 13ni, käisime söömas ja siis otsustasime randa minna. Enne käisime poes, ostsime endale Gini ja Fantat, et siis seekord olla natuke rohkem menorcalaste moodi:D Ostsime ka endale ujumisprillid ja hingamistoru, et veealust maailma natuke uurida. Jõudsime randa, käisime ujumas, meie rannas pole vee all, aga midagi erilist, aga eks proovisime oma uued prillid siiski järgi:P Võtsime päikest, rääkisime Cocoga, kes ütles, et võime temaga õhtul linna saada. Meie jaoks oli see super, sest ei tahtnudki väga vara minna. Saime siis ennast ilusti korda teha, saime ka õhtust süüa ja siis läksimegi Coco ja Lautaroga Ciutadellasse. Riietus oli meil seekord Epuga teemakohane, ostsime eelmine päev endale Sant Joani maikad ja olime nagu tõelised pidulised:P Seekord oli meil vähe julgem olla ka, sest me ei olnud kahekesi ja ei pidanud pervosid kartma:D Seekord jõime natuke rohkem Pomadat, aga normaalsuse piirides, mitte nagu hispaanlased:D Poisid vedasid meid ikka sinna hobuste juurde ja saime siis hobustega pilti teha ja neid katsuda, mis pidi siis õnne tooma. Pärast hakkasid nad siis ümber selle rahvamassi jooksma jälle, meil Epuga oli hirm naha vahel, aga õnneks midagi ei juhtunud:D Tegelt oli päris lahe, olla nagu õige piduline, laulda sant joani tunnusviisi jne:D Aga ohtlik on see värk ikka, õnneks mulle ei astunud hobused peale, aga mõni inimene küll:)

Meil oli Epuga kõht päris tühi ja otsustasime sööma minna, teised läksid kambaga siis klubidesse ja lubasime neile helistada, kui tagasi läheme. Läksime sõime, ootasime Hugo ära ja siis ei viitsinud enam midagi teha ja otsustasime hoopis koju magama sõita. Tööpäev ootas ka ees siiski:) Ootasime bussi ära, magama saime umbes kella 4 paiku ja sellega meie pidu otsa saigi. Täna käisin siis rõõmsalt tööl. Sain oma itaalia klientidelt jootraha jälle. Tore kui ma kellelegi meeldin:D Eks ma muidugi vähe erilisem olen siin, kui teised töötajad ju:D

Aga vähemalt siis nägime ära selle ilmaime, millest kõik nii palju rääkisid. Midagi väga erilist ei olnud, hobustevärk oli lahe, aga muidu oli päris kole, kuidas linn oli lihtsalt nagu prügimägi ja kümned tuhanded inimesed mäluaugus. Aga see oli alles esimene pidu Hispaanias, nüüd peaks see edasi liikuma teistesse linnadesse:P hispaanlased on hullud, selles me oleme veendunud ja sõna locos oleme vist hispaania keeles kasutanud kõige rohkem:) Aga see ei olnud halvaga mõeldud, meile meeldib siin väga ja Eestis olla ei tahaks praegu kohe üldse:)

Panin pilte ka Orkutisse ja Facebooki, nii et nautige siis.
Loodan, et teie jaanipäev möödus lõbusalt ja probleemidevabalt:P
Hasta luego!

Teele