Tere kõik see pere!

Nonii, võtan siis ennast kokku lõpuks ja üritan blogi kirjutada. Selleks pole ikka üldse aega olnud ja ma hetkel ka tegelikult üldse ei viitsi, aga noh, oleme kord selle kohustuse endale ju võtnud:D

Alustan siis kolmapäevast.
Ärkasime juba kell 8, et jõuaks söömas käia ja Kokolt auto võtta ja varakult ka liikuma hakata, et jõuaks ühe päeva jooksul ikka võimalikult paljudes kohtades käia. Plaan oli kõva:D Sõime siis ära, panime oma kotid kokku ja läksime siis randa Kokolt autot küsima. Autot me kohe aga ei saanud, sest Koko lubas ühel sõbral sellega korraks Ciutadellas ära käia. KORRAKS venis aga vähemalt tunniks ja pidime siis natuke aega rannas passima. No ega tegelt rannas passimine ilusa ilmaga väga raske nüüd ka pole:D saime vesirattaga sõitmas käia ja natuke istuda. Lõpuks saime oma auto ja võtsime esimeseks sihtkohaks oma vana hea Ciutadella, Epp tahtis juuksuris käia, sest ta kardinad katsid juba silmapiiri:) Mina tahtsin endale hispaania telefoni numbrit ja võibolla midagi huvitavat veel, igast asju oleks vaja tegelikult. Epp sai oma juuksuriskäigu tehtud umbes 5 minutiga ja 3 euriga, sest ta lasi ainult tukka lõigata. Jalutasime siis veel poodides ja mina sain oma hispaania numbri, milleks on siis +34663456558 ja uue telefoni ka. Seega kasutan mõlemat, nii eesti kui hispaania numbrit, aga kaasas kannan rohkem hispaania oma. Aga kuna te mulle niikuinii ei helista, siis pole see info tegelikult väga oluline:) Ostsin endale lõpuks ka uued kauaigatsetud bikiinid, millel pole õlapaelu. I was so happy:)

Nii, edasi läksime Jesusi pere restorani, kus tegime ühed kiired boccadillod ja kohvi. Kell oli juba päris palju ja hakkasime siis auto poole liikuma. Naisi ei saa ikka linnapeale lasta, terve päev läheb lihtsalt kaotsi:D Auto juurde jalutades kuulsin põõsastes mingid krabinat ja siutsumist. Vaatasin siis alla põõsasse ja nägin kanaema oma tibudega. See oli nii armas, vaatasime neid oma 5minutit:) Lahe, sellist asja Eestis väga ei kohta, et kana oma perega linnas elaks:)

Edasiseks sihiks võtsime siis kõigi kiidetud Cala Macarella ranna. Mina olin kaardilugeja rollis, millega ma aga hakkama ei saanud, sest ma ei leidnu esiteks meid kaardilt üles ja niimoodi on päris raske hakkama saada. Suunda me enam vähem teadsime ja üritasime siis viitade järgi sõita. Esimene üritus läks natuke metsa, sõitsime mõnda aega kuskil äärelinnas ja siis üritasime uuesti. Seekord õnnestus juba paremini. Sõit oli päris huvitav, kuna teed on siin väga kitsad ja kurvilised ning päris õudne on kui kaks autot üksteisest mööda peavad sõitma:D vähemalt meil oli naljakas:D Väljas oli ikka tapvalt palav ja mõtted olid ikka täiega Vahemeres juba. Jõudsime siis lõpuks parklasse. Parklast rannani oli vaja umbes 15 minutit kõndida. Sinna kõndimine oli päris lihtne, sest tee läks allamäge, tagasi tulek väga tore polnud:D Aga randa jõudes olid minu sõnad küll ainult AHH ja OHH, sest see kõik oli niiiii ilus. viskasime siis kähku riided seljas, võtsime ujumismaskid, ja kähku vette. Eriti mõnus oli sulistada ja põhi oli seekord vähe huvitavam, kui meie Calan Boschis. Mõnus on ujuda, kui põhja ei vaju, vesi on nii soolane lihtsalt, allpool on mitu meetrit sügavust ja kui ära väsid siis jääd lihtsalt seisma ja hulbid:)
Peesitasime rannas tunni või paar ja siis oligi aeg kodupoole hakata liikuma. Jalutasime enne veel Cala Macarelletasse ka, mis on siis nagu Cala Macarella väike sõber:) mõlemad olid superilusad rannad. Jõudsime küll kolmapäeval ainult ühte kohta, aga see oligi väärt tervelt ühte päeva:)

Calan Bocshi jõudes andsime auto ära, käisime väiksel suplusel jälle, sest nii meeletult palav on lihtsalt ja siis tuppa pessu ja pärast sööma. Kuna ka järgmine päev oli meil vaba, siis mõtlesime, et no läheme vähemalt Flamingosse istuma korraks. Mõeldud tehtud. Poisid imestasid, et me seekord nii varased oleme, aga ära meid ka ei aetud:D Istusime Flamingos lihtsalt väljas mõne tunni ja siis koju magama, sest järgmine päev tõotas veel ägedam tulla.

Ärkasime seekord kell 9, käisime söömas ja läksime randa Kokot otsima. Kokot näha polnud, aga eest leitsime hoopis ühe meie prantsuse tüdrukutest, kes paar nädalat tagasi meie juurest siit ära läks. Üllatus oli suur ja saime musitada ja kallistada ikka kõvasti jälle:D Adelie nimelt on Kokosse jubedalt ära armunud ja pidi tulema enne oma Kariibi mere reisi oma meest ikka vaatama:P Varsti ilmus välja ka Koko ja meie saime oma auto ning jätsime siis tuvikesed randa. Meiega pidi liituma üks iiri kutt, kes töötab Flamingos, helistasin talle, aga ta magas ja ei vastanud ja me otsustasime ilma temata minna. Siis tuli mulle aga meelde, et Hugol peaks õhtune vahetus olema ja kutsusime hoopis tema kaasa. Ta oli muidugi nõus ja meie õnnelikud, sest vähemalt oli keegi, kes teadis kuhu minna ja mida vaadata.

Esimeseks sihtkohaks oli Monto Toro, mis on siis Menorca kõrgeim tipp, nii umbes meie munamägi, 300+ midagi meetrit ainult. Aga mäed siin on vähemalt mägede kujuga, mitte nagu eestis, et on üks kõrge muhk kuskil:D Jõudsime kohale ja nägime mäe tipust tervet Menorcat korraga. On ikka väike saar küll, aga siiski nii palju mida vaadata. Vaade oli lihtsalt imeline:P Mäe tipus oli armas väike klooster ka, kuhu sai sisse minna.

Edasi otsustasime mõnda randa minna. Läksime siis Cala Mitjanat ja Mitjanetat vaatama, sama asi on nende kahe rannaga nagu eelmistegagi, et üks on suurem ja väikese kaljunuki taga on teine rand mis on väikesem. Meie otsustasime väiksemasse jääda, sest see oli vähe privaatsem. Kuigi jah, ma pole elusees nii väikest randa näinud:D ja privaatne pole ka just õige sõna, sest enamus inimestest seal olid täiesti alasti. No pasa nada!:) Rannad olid mõlemad jälle niiiiiiiiiii faking ilusad. Tegime väikese supluse ja võtsime natuke päikest ja siis liikusime edasi.

Järgmiseks sihtkohaks sai Cala Caldana, mis on siis üks väga väga suur ja ilus rand, mis asub siis ühes popimas turistipiirkonnas siin Menorcal, seal peale hotellide ja rikaste inimeste villade, midagi muud nagu polnudki:d Me otsustasime sinna mitte ujuma minna ja läksime vaatasime randa hoopis ülevalt poolt, mis oli õige otsus, sest vaade oli jälle imeline.

Kuna Hugo pidi kella viieks calan boschis tagasi olema, et tööle minna, siis tõime ta siia ära ja ise läksime veel ciutadella lähedal asuvatesse randadesse. Käisime ka teepeal olevad Cala Blanca rannas, mis oli küll väga väike ja me olime õnnelikud, et meid sinna tööle ei saadetud. Ciutadella lähedalt otsisime ühte randa, kus pole liiva ja ainult kaljunukid, kust siis kõik alla saavad hüpata. Leidsime koha üles, aga vette hüpata ei saanud, sest vees olid meduusid. Aga me olimegi väsinud ja otsustasime koju minna. Rannas rääkisime natuke Adelie ja Kokoga juttu ja meid kutsuti õhtul siis nendega Ciutadellasse grillpeole. Lubasime minna, aga pärast mõtlesime ümber, sest olime nendest kahest PUHKEpäevast ikka korralikult läbi ja tahtsime ainult magada. Reedel oli jälle rõõmus tööpäev. Mul on tööjuures konditsioneer katki ja lihtsalt megapalav on seal. Reedel olin täiesti läbimärg ja päris kole, aga noh, teised töötajad olid ka:D Reedese õhtu otsustasime kodus veeta, sest teadsime, et laupäeval vist kodus istumist loota ei saa.

Laupäeval oli tööl sellevõrra parem, et tegime aknad lahti, kuigi päevasel ajal ei tule sealt eriti tuult ka. Aga elab üle, parem soe kui külm:) Õhtul pidime Flaminogsse minema ja pärast Flamingo poiste tööpäeva lõppu(kell 4 öösel) nendega Ciutadellasse. Poistel oli palgapäev, selle puhul oli siis pidu. No miks ka mitte:D Pidu oli päris raju, tantsisime alguses kõvasti Flamingos ja pärast siis Ciutadellas Jazzbah´s. Jõudsime Ciutadellasse umbes poole 5 paiku hommikul ja otsustasime Epuga kell 6, et nüüd on aeg koju minna, tööpäev ootas siiski ees ja ega me kained küll polnud:D Meiega liitus veel Flamingos töötav Astrid ja üks suvaline chicka, kes tahtis ka Calan Boschi minna. Vähemalt taksoarve tuli soodsam siis.

Täna magasingi kella 12, Epp õnnelik sai ikka kõvasti kauem magada. Aga õnneks oli ärgates tunne väga hea, ainult väss on jube peal ikka. Aga selle vastu aitab uni, mis saabub blogitamise lõpus:)

Tsauki kallid, ja head ööd mulle!
Üritame kõigest väest siia tihedamalt kirjutada, aga see on väga raske, sest aeg lihtsalt lendab käest ära:)

Teele